Elektriohutus – lihtsad näpunäited majapidamises

Elektriohutus

Elektriohutus

Allpool olen välja toonud lihtsamad näpunäited, mida annab elektriohutuse suurendamiseks teha – seda ka ilma spetsialisti abita ja lihtsate võtetega.

Tänapäeva majapidamises on elekter sedavõrd igapäevane, et kipume temaga kaasnevaid ohte alatasa alahindama. Seega väike meelespea elektriohutusest. Elektrist tingitud õnnetusjuhtumid võib jagada jämedalt kahte ossa: elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Kui elektripaigaldis on ehitatud tänapäevaste normatiividele vastavalt on riskid väiksemad küll aga esineb suuri puudusi vanemates elektripaigaldistes, mis alatasa ei vasta enam ka ehitusaegsetele elektriohutus nõuetel. Elektriohutuse nõuded on Eestis kehtestatud elektriohutusseadusega. Elektriohutusseadusest tulenevate nõuete teadmise, täitmise ja järelevalvega pole kõik aga alati korras. Elektriohutusseaduse järgi on lubatud elektripaigaldist kasutada, kui nõuetele vastavuse kohta on tehnilise kontrolli teostaja väljastanud elektripaigaldise omanikule tunnistuse, mis tõendab, et elektripaigaldis on korras. See nõue kehtib ka Elektrilevi valduses olevate elektripaigaldiste kohta. Riiklikul tasemel on seaduse eirajate korralekutsumiseks tehnilise järelevalve amet, kes peaks täitma ka elektripaigaldiste järelevalvealaseid kohustusi ja samas olema suuteline tegema veel elektriohutusalast selgitustööd.

Tooksin siinkohal välja mõningaid lihtsaid näpunäiteid, mida annab elektriohutuse suurendamiseks teha, ka ilma spetsialisti abita ja lihtsate võtetega.

Riknenud või kahjustatud isolatsiooniga juhtmed

riknenud-kahjustatud-juhtme

Riknenud ja kahjustatud juhtmed

Leiame oma majapidamises ringi vaadates ilmselt kõikjal lahtiseid elektrijuhtmeid. Näiteks: pikendusjuhtmed töötasapindadel või töölaual. Põranda äärtpidi või vaiba all kulgead ajutised juhtmepikendused. Kodumasinate voolujuhtmed mis alatasa kapinurkade ning sahtlitevahele jäänud. Kõiki selliseid juhtumeid juhtmed nõuavad kõrgendatud tähelepanu kuna füüsiliste vigastuste eest kaitsetud. Ohu märgid on rebenenud isolatsioon, muljumised, ebatasasused isolatsioonis ja põletusjäljed. Tihti kiputakse vigastusi teipima isoleerpaeltega, mis aga ei taasta juhtme omadusi. Hoidku selle eest kui seda tehakse veel kergestisüttiva paberteibiga. Välised vigastused on pöördumatud ja muljutud kohtades võib toimuda üleliigset kuumenemist ja rebenenud juhtmekiudude tagajärjel halba elektriühendust, mis võib lõppeda põlenguga. Käige lahtised juhtmed kriitilise pilguga regulaarselt üle ja veenduge, et poleks selliseid vigastusi mis võiksid kaabliomadusi mõjutada.

 

Elektriseadmete kasutamine niisketes ruumides

Elekter ja vesi ei sobi kokku, mida ilmselt ei pea siinkohal toonitama. Külla aga tehakse lihtsaid vigu elektriseadmete kasutamisel. Niisketes ruumides ja õues kasuta alati selleks ettenähtuid pistikupesi, mis on varustatud maandusklemmiga ning varustatud rikkevoolukaitsmega. Kasuta niiskuskindlaid elektriseadmeid ja -tarvikuid, mis on maandatud. Õigetel tingimustel kasutatud elektritööriistade eluiga on oluliselt pikem kui kasutate tavatarvikuid mis võivad niiskuse tagajärjel kergesti rikneda ja lühiseid põhjustada.

Vannitoas tuleks jälgida, et elektriseadmed ja tarvikud ei oleks veele ohtlikult lähedal. Kütteperioodil on oht avatud kütteelemendid ja soojapuhurid. Nii vannitoas kui köögis on vaja käed alati kuivatada, enne kui kasutada niisketesse tingimustesse mittesobivaid elektriseadmeid.

 

Vanad juhtmed ja vargapesad

Palju on kortereid kus elektripaigaldist pole renoveeritud ja kasutusele võetakse ebasobivad meetodid kaasaegse tehnika kasutamiseks. Alatasa ei mahu uute seadmete pistikud nõuka aja pesadesse. Võetakse kasutusele vargapesad mis aga pole ette nähtud suurtele tarbijatele (veekeetjad, kohvimasinad, elektripliidid). Tagajärjeks vahelüli ülekuumenemine ja pistikupesa riknemine. Vargapesi võib küll kasutada kuid on telerite ja valgustite toite jagamiseks. Vanad elektrijuhtmed ei kannata suuri pikaajalisi koormusi (pliidid, veeketjad, mikrolaineahjud). Tihti kaasneb elektriseadmete üheaegse kasutamisega tüütute vanaaegsete korkide väljalöömise. Hoidku selle eest kui korgipesadesse keeratakse suurema võimsusega korgid, mis lasevad küll suuremat võimsust tarbida kuid ohustavad vanu elektrijuhtmeid. Tulemuseks riknenud korgipõhjad ja kuumenenud harukarbid ja pistikupesad. Lahenduseks saab siin olla vaid uue nõuetekohase toiteliini ehitamine. Need tööd tuleb tellida professionaalidelt.

vanad-juhtmed-elektriohutusvanad-pikendusjuhtmed-elekt

Logisevad ja kattepeata pistikupesad, lülitid

logisevad-kattepeata-pistikKatteta pistikupesad ja lülitid on suureks ohuks lastele, kes teadmatusest ja uudishimust oma näppe igale poole poetavad. Kuid ka täiskasvanutele, kes pimedas toad lülitit kompavad või seadet üritavad pesasse sobitada. Katteta seadme kasutamisel on suur elektrilöögi saamise oht.

Veelgi suuremat ohtu tekitavad lohakalt lahtised juhtmeotsad, mis pole ühenduses ei pistikupesa ega lülitiga. Need tuleks kindlasti isoleerida ja augud katta, et juhuslik kokkupuude oleks tagatud.

Ohtlikud on ka seinast lahti või rippuvad, logisevad pistikupesad ja lülitid. Lahtiste pesade kasutamisel liiguvad ka elektrijuhtmed, mis võivad kontaktist lahti tulla ning põhjustada halbu kontakte või rikkeid. Lüliteid ja pesasid tuleb regulaarselt kontrollida ning vajadusel uute vastu välja vahetada.

 

Puudulik kordusmaandus

Selle vea tuvastamine ja likvideerimine eeldab professionaali abi, kuid elektriohutuse tagamise seisukohalt on see ääretult oluline. Elektriseadmed on turvalised kasutada, kui neil on olemas korralik maandus ehk ühendus maaga.

Varasematel aastakümnetel maandati majade ja korterite elektrisüsteeme tihti torustike kaudu, sest need olid alati maaga ühendatud. Tänapäeval on selline asi täiesti lubamatu. Paljudes majades on torustike uuendamisel kasutatud plastdetaile, mis on vana maaühenduse katkestanud.

Samas on ühendused seadmete ja torustike vahel alles jäetud. Millist ohtu see kujutab? Kui elektriseadme isolatsioon rikneb, tekib olukord, kus seadme korpus satub pinge alla ning läbi ühenduse torustikuga jõuab pinge maja teistesse osadesse.

Rikkis elektriseadme kasutaja ei pruugi probleemi tunnetada, samas kui mõnes teises korteris saab näiteks valamut, vanni või radiaatorit puudutades elektrilöögi. Seda probleemi on võimalik lahendada ainult hoones tervikuna, uuendades elektrisüsteemi ning vahetades torustikku.

 

Elektrijuhtmetele mittevastavad kaitsmeseadmed

elektrijuhtmetele-mittevastavad-kaitsmed-elektriohutus

Elektrijuhtmetele mittevastavad kaitsmeseadmed

Olukorrad kus vanades paigaldistes korkkaitsmeid välja taob on küll ja küll. Tavapärane tegutsemisviis on seejärel tuttava appi palumine, kes vahetad korgi võimsama vastu. See on aga suur viga. Läbilaskevõime küll suureneb kui ei kaitse elektrijuhtmestikku ülekoormuse eest. Siis võivad vead tekkida juba seinapistikutes või seintes paiknevates harukarpides, viimase rikkumisel võib taastamine osutuda üsna keeruliseks kuna juhtmed on piiratud pikkusega. Siinkohal panen südamele, et Kui kaitseseade rakendub, ei ole enamasti viga mitte liiga “väikeses” kaitseseadmes, vaid näiteks selles, et majapidamise juhtmestik pole ette nähtud soovitud võimsuse läbilaskmiseks.

 

Liiga võimsate valgusallikate kasutamine lampides

Lambipirni valimisel tuleb jälgida valgustile märgitud maksimaalset lubatud võimsuse ehk vattide hulka (näiteks 40 W, 60 W, 100 W). Valima peab elektripirni, mis on võrdne või väiksem tootja soovituslikust võimsusest. Võimsus on alati kirjas nii pirnil kui selle pakendil. Liiga tugev lambipirn võib kahjustada valgusti juhtmestikku, lambisoklit ja ka valgusti kuplit.

Keeratava sokli korral tuleb elektripirn soklisse korralikult kinni keerata. Lõtv kinnitus tekitab ülekuumenemisi ja rikub lõpuks sokli.

This Post Has 1 Comment

  1. elektrilöögi oht says:

    Ohutus on tähtis!
    Ära elektriga kokku puutu- see on elule ohtlik.

Leave A Reply